Eesti kunst keskajast klassitsimini
Romaanipärase
pikihoone võlvimise ja selleks vajalike kõrgseinte ehitamine toimus mõnevõrra hiljem, sellele
viitavad kõrggooti naturalistlikult käsitletud lehtkapiteelid, pseudotrifooriumi meenutav
kõrgseinte liigendus ja ümarturpadega servistatud kõrged 8-tahulised piilarid.
Jaanikirik:
Kiriku pikas ja kitsas 3-löövilises pikihoones valitseb terrakotaskulptuuriga esile tõstetud lai
kesklööv, mille basilikaalsed kõrgseinas toetavad 4-tahulistele piilaritele. Peaportaalist ja
tornialusest võlviruumist edasi asub püham paik - pikk ning hästi valgustatud ühelööviline koor.
Polügonaalselt lõppev koor on kesklööviga ühelaiune ja moodustab sellega ühtse kõrggooti
ruumiterviku. Koori põhjaküljel asub 2-võlvikuline käärkamber, lõunalöövi välisküljel Lüübeki
kabelina tuntud (hiljem ümberehitatud) suurem ruum ja pikihoone läänefassaadis kogu hoonet
kompositsiooniliselt valitsev tüse 4-tahuline torn, mis on jõukate hansalinnade arhitektuuriline
sümbol