Kloostrimõis Kolgas
Kloostrites oli tavaks matta aga siseõue või sellest väljapoole otse müüri äärde.
Kas kloostrimõisas oli mõtet viia surnud nii kaugele, kui pehme pinnasega künkaid lääne pool oli
palju lähemalgi?
Kokkuvõtteks võib nõustuda, et Kolgas oli Roma kloostri majandusmõis, kus munkadeaegsest
hoonestusest võiks otsida Lundi nimistus mainitud loss-kindlusruumi, mõisas olevat suurt
varemetes kivimaja ja vast veel mõnda oletatavalt kivist hoonet. Üks neist oli paarikorruseline
tornelamu, mille varemeid näeme Goeteerise pildil. Edaspidi nimetan seda Kolga torniks.
Kolga. Goeteeris, lk 11
Kersti Markus ütleb oma 2009. aasta uurimuses: "13. sajandi lõpuks oli Kolgas Roma kloostril
võimas majanduskeskus, kuhu kuulusid pooled Kuusalu kihelkonna maad. Munkade omandi hulgas
on nimetatud veel kalastuskohti, vesiveskeid, karja- ja põllumaid. Toodangut turustati Tallinna
kaubahoovi kaudu, mis asetses dominiiklaste kloostri kõrval