Looduskatastroofid maailmas.
looduslikud ohud kohtuvad haavatavusega: näiteks inimtühjas piirkonnas ei ole maavärinal
raskeid tagajärgi.
Kõige raskemad loodusõnnetused juhtuvad tavaliselt rahvarohketel tiheasustusega aladel, kus
kaitse loodusjõudude eest on ebapiisav. Nii näiteks on tsunamiohtlikes piirkondades
probleemiks ehitustegevus randades, maavärinarohketel aladel majade mittevastavus
maavärinakindluse nõuetele, orkaanide puhul nõrgad tammisüsteemid ja keeristormide korral
tormivarjendite puudus.
Loodusõnnetusi võib liigitada kuude kategooriasse. Geoloogiliste loodusõnnetuste alla
kuuluvad laviinid, maavärinad ja vulkaanipursked. Hüdroloogilised loodusõnnetused on
üleujutused, limnoloogilised pursked (gaasipursked järvepõhjades) ja tsunamid.
Meteoroloogilisteks loodusõnnetusteks nimetatakse lumetorme, tsükloneid, põuda, rahetorme,
kuumalaineid ning tornaadosid. Omaette rühma moodustavad tulekahjud, mis on levinud
annaabi.ee 
