ja massilt suurem kui Uraan, Maast on aga Neptuun massilt 17,5 korda ja ruumalalt 42 korda suurem. Neptuuni on külastanud ainult üks kosmoselaev, Voyager 2 25. augustil 1989 aastal. Nagu tüüpilised gaasilised planeedid, on Neptuunil kiired tuuled, esinevad suured tormid või keerised. Neptuuni tuuled on kõige kiiremad Päikesesüsteemis, ulatudes 2000 km/tunnis (ligikaudu 556 m/s, võrdluseks on meil tormituule kiiruseks juba 20 m/s, seega on Neptuuni tuuled tormituultest ligi 28 korda kiiremad). Neptuuni on võimalik vaadata binokliga kui tead täpselt kuhu vaadata, aga kui tahad näha midagi enamat kui pisikese ketta on vajalik teleskoop. Avastamine Neptuuni asukoha arvutas välja prantsuse matemaatik Urbain Le Verrier, püüdes seletada häireid Uraani liikumises temast kaugemal asuva planeedi gravitatsioonilise mõjuga. Le Verrier' poolt antud asukoha järgi avastas planeedi saksa astronoom Johann Galle 1846. aasta 23. septembril
erakorralistest sademetest või vee äravoolu tõkestamisest ja inimeste rajatud voolutõkete ootamatust purunemisest. 1.1. Tormi põhjustavad tsüklonid Eesti asub Läänemere rannikul, olles avatud valitsevatele läänekaare tuultele. Sage madalja kõrgrõhkkondade vaheldumine muudab ilma heitlikuks, paisutades tuule tihti tormiks. Tormituuli on kõige rohkem talve alguskuudel novembrist jaanuarini. Läänekaarest saabunud ägedad madalrõhkkonnad on põhjustanud 83 % kogu aasta tormituultest 2005. aasta 7. jaanuaril tekkiski äge tsüklon Atlandi ookeani 50. laiuskraadidel soojas ja niiskes õhumassis, millele omakorda andsid lisaenergiat tavatult soojad veteväljad. Suure 4 kontrastina suundus Gröönimaalt samal ajal lõuna poole külm kuiv arktiline õhk. 9. jaanuari hommikuks jõudis tormikeeris Põhjalahele ja ründas Balti riike, paisutades Eesti rannikuvetes tormised edelatuuleiilid kiiruseni 30-38 m/s
annaabi.ee 
