Muld kui ressurss, muldade kaitse
Kõrbestumine
Inimtegevuse kõige traagilisemaid tagajärgi toob välja kõrbestumine. See probleem ei esine
ainult arengumaades vaid ka arenenud arenenud maad seisavad selle probleemiga silmitsi.
Kõrbestunud aladel on vähese siduvusega ning huumusevaene kuiv muld ja maapind on tuultele
avatud, sellepärast on nendel aladel taimkate hõre. Sellistes tingimustes toimub tuuleerosioon ehk
deflatsioon. Deflatsioon kujutab endast kuivade, sidususe kaotanud mullaosakeste ärakannet
tormituulete toimel. Esimene kõrbestumise ilming on viljatu pinnase kandumine suhteliselt viljakale
mullale ja selle enda alla matmine. Mattumist võib esineda liikuvate liivadega kõrbete naabruses,
kus viljakatesse oaasidesse või jõeorgudesse kantakse kõrbetolmu ja peenliiva.
Muldade sooldumine
Muldade sekundaarne sooldumine on tingitud põldude niisutamisest. Liigsoolast mulda, mis
on muutunud viljatuks, võib käsitleda kui kõrbestumise alaliiki. 1/5 maailma elanikest ei ole