Loodus – üks osa kirjaniku elust ja luulest
suurem tähendus kirjanikele ja luuletajatele, näiteks luuletajad saavad tihti inspiratsiooni loodusest,
selle ilust ja olemusest. Tean seda, sest kunagi väga väiksena proovisin ka ise kirjutada luuletusi
ning need kõik rääkisid loomadest ja lindudest ja taimedest. Luuletaja ei kasuta loodust alati ka kui
sellena mis ta on vaid kirjeldab mõndade loodusnähtuste abil näiteks inimesi, emotsioone,
eluperioode jne. Näiteks, kui luuletaja on kirjutanud, et ta seilas tormistel vetel siis võib see
tähendada tema elus olnud ebastabiilset või rasket aega mis on justkui laevasõit tormisel merel.
Heaks näiteks luulest võiks siia tuua Juhan Liivi luuletuse „Sa tulid nagu päikene“ , mille esimene
pool on järgmine:
Sa tulid nagu päikene,
kui hommik tulid sa,
sa tulid nagu päikene
ja ilm lõi särama.
See esimene pool sellest luuletusest räägib kellegi hea ilmumisest tema ellu, see inimene justkui
tõi värskust ja rõõmu Liivi ellu, ning samas teine pool