tõlgendada väga erinevalt. Üheks peamiseks demokraatliku ühiskonna tunnuseks on sõnavabadus. Viimaste andmete kohaselt kuulub Eesti riik sõnavabaduse poolest maailmas esikümnesse. Informatsiooni, mida lugejatele pakutakse on väga palju, kuid alati ei ole see lugejaskonnale huvipakkuv ning vahel võib tekkida küsimus, et mis on selle loo üleüldine eesmärk? Mulle tundub, et ajakirjanikud ja ajakirjandus ise püüab tormijooksus võita enda poole lugejaskonda, mille tõttu kaasneb infotühjus faktides ja mitte midagi ütlevad fotod. Kas tõesti on vaja soliidsel ajalehel muutuda "kollaseks" ning muretseda nii palju lugejate tähelepanu pärast? Peamiselt siiski avaldatakse lugusid mis pakuvad ühiskonnale kõneainet. Oluliseks peetakse ka ajakirjanduses jutte kuhu on kaasatud mõni tuntud ja jõukas kaaskodanik. Vähe räägitakse meie endi seas eksisteerivatest kodanikest, rohkem aga suurettevõtetest
Prantsusmaa toetaja, mis tähendas lõplikku lahkuminekut Korsika natsionalistide liidrist Pasquale Paolist. 1793. aastal pidi Napoleoni perekond seetõttu mandrile põgenema. Samal aastal määrati Napoleon tagasi vallutama Touloni, mille olid okupeerinud britid ja mis oli üles tõusnud vabariigi valitsuse vastu. Tegemist oli Napoleoni esimese lahinguga tulevane väejuht näitas end heast küljest, pannes kahurid oskuslikult paika ja osaledes ka ise tormijooksus linnale. 17. detsembril 1793 vallutas vabariiklik armee Touloni. Napoleon oli endale juba nime teinud ja äratas nüüd Pariisis tähelepanu. Kuid jakobiinide langemine võimult ja nende hukkamine 1794. aastal pani ka Napoleoni ebasoosingusse ja ta vangistati. Paarinädalase vangis istumise järel ei leitud tal siiski mingit süüd olevat ja ta vabastati, kuid edasine karjäär paistis olevat lootusetu, ehkki sõjaväes sai ta edasi teenida.
Prantsusmaa toetaja, mis tähendas lõplikku lahkuminekut Korsika natsionalistide liidrist Pasquale Paolist. 1793. aastal pidi Napoleoni perekond seetõttu mandrile põgenema. Samal aastal määrati Napoleon tagasi vallutama Touloni, mille olid okupeerinud britid ja mis oli üles tõusnud vabariigi valitsuse vastu. Tegemist oli Napoleoni esimese lahinguga – tulevane väejuht näitas end heast küljest, pannes kahurid oskuslikult paika ja osaledes ka ise tormijooksus linnale. 17. detsembril 1793 vallutas vabariiklik armee Touloni. Napoleon oli endale juba nime teinud ja äratas nüüd Pariisis tähelepanu. Kuid jakobiinide langemine võimult ja nende hukkamine 1794. aastal pani ka Napoleoni ebasoosingusse ja ta vangistati. Paarinädalase vangis istumise järel ei leitud tal siiski mingit süüd olevat ja ta vabastati, kuid edasine karjäär paistis olevat lootusetu, ehkki sõjaväes sai ta edasi teenida.