Oli torm
tugevam hoop. Kuid ta märkas, et need silmad ei jõllitagi teda enam nii pingsalt.
Ettevaatlikult lähenes hunt lõmmis tordile, heitis tänuliku pilgu veel Jaagule, rebis
tordikarbi tükkideks ja hakkas õgima. Siis tundis ka Jaak hundis ära naaberküla Saare
Talu vanaaasta õhtust saadik kadunud hundikoera. Kuuldavasti oli koer põgenenud
uusaasta ööl peale jahipüssidest ja rakettidest paugutamist. See ootamatu ja õnneliku
lõpuga sündmus täitis Jaagu uue jõu ja enenrgiaga. Tormigi justkui oleks vaiksemaks
jäänud. Lehvitanud veel torti õgivale koerale käega, asus Jaak uue energiaga teele.
Surudes hellalt veinipudelit vastu rinda mõtles Jaak eelseisvale kohtamisele oma pruudi
Mariga. Pärast väikest rännakut komistaski Jaak tuttava talu aiapostide otsa. Veel mõned
kiired sammud ja juba ta oligi soojas talutoas. Kogu õhtu ei jõudnud Mari ära imestada
Jaagu elevust ja õnneliku olemist. Alles pärast rikkalikku õhtusööki kui Mari huvi tundis,