mida õhus tavaliselt ei esine. Looduses esineb veeaur võrdlemisi väikeste üleküllastuste puhul ja isegi alaküllastustel. Seda võimaldavad õhus olevad osakesed, mille ümber veeaur tihenebki. Neid osakesi nimetatakse kondensatsioonituumadeks. Kondensatsioonituumad võivad olla tahked, vedelad v gaasiosakesed. Valdaval osa n nad meresoolade, peamiselt kloriidid osakesed. Seda tõestab kloriidi suhteliselt suur ning püsiv sisaldus sademetes. Merelainetuse, eriti tormidekorral satub õhku väga palju väikeseid merevee piisku, mille läbimõõt on ca tuhandik- kümnendik cm. Õhu turbulentse segunemise tagajärjel kantakse neid kõrgemale ja kaugemale, kus vesi aurub. Aurumisel kristalliseeruvad välja Ca, kips, keedusool. Pärast piiskade täielikku aurustumist kujunenud mitmesuguste soolade ühendid lagunevad kergesti ja annavad palju kondensatsiooniruumi. Nende tuumade raadius kõigub miljondiku ja sajandiku cm vahel.
· vedelike ruumala, elektrijuhtide takistus, sisaldus sademetes. Merelainetuse, eriti metallide ühenduskohtade kontaktpinge Absoluutne niiskus a 1 m3 kuni hügromeetri näit langeb kokku tormidekorral satub õhku väga palju väikeseid jm.). Seda tõsiasja kasutatakse psühromeetri abil määratud relatiivse merevee piisku, mille läbimõõt on ca tuhandik õhus oleva veeauru hulk grammides. niiskusega. Relatiivse niiskuse mõõtmisel termomeetrite valmistamisel