Kooperatiiv. Tema põhilised märksõnad: mets, vesi, maa, maja "Sonetid", "Vanad majad", "Reheahi", "Tulease", "Põlenud puu", "Igatsetud maa". Arved Viirlaid- Visati koolist välja hümni laulmise eest. Temaatika: sõduriägedus, leppimatus ülekohtu ja vägivallaga, isamaalisus, tundeline armastus, loodus. Ta on üks tõlgitumaid Eesti kirjanikke ja kõige NSVL vastasem. Ta oli PEN klubi esimees. 7 luulekogu-"Valgus rahnude all", 11 romaani- "Ristideta hauad"(17 keeles), "Tormiaasta". 1novellikogu-"Saatuse sõlmed". VÄLJAANDED 1944. Soomes kirjastus "Otto". 1945. Välismaine Eesti Kirjanike Liit, juhtis A.Mälk, pärast ta surma K.Lepik. 1950-1994 Rootsis Eesti Kirjanike Kooperatiiv, juhtis B.Kangro *Juba kodumaalt lahkumise aastal alustati kirjandusliku ajakirja väljaandmist, alguses Soomes, hiljem Rootsis ilus 4 numbrit "Eesti Loomingut" *"Tulisui" nimeline rühmitus andis 1948-50 aastal Rootsis välja kirjandus-ja kultuuriajakirja "Sõna". *1950
Viirlaiu kõige tuntum raamat,mis ilmus 1952 a. Lundis.Ehhki Viirlaid on kirjutanud muid raamatud.Märkimisväärne on tema metsavendade elust pajatav pentaloogia.Ent siiski on rahva hinge läinud heroiline ja eepiline ,,Ristideta hauad".Osaliselt autobiograafiline ja inimeste mälestustel põhinev teos oli Nõugogude ajal karmilt keelatud teoste nimekirjas.Järelsõnas kirjeldab L. Meri oma esimest kothumist selle raamatuga. Teose idee sündis pärast mahuka proosateose ,,Tormiaasta"imumist,mis pajatab 1944.a. sõjasünudmustest Eestis."Ristideta haudu" peetakse selle teose ajaliseks ja täiuslikumaks jätkuks. Raamatu 44. a. on osaliselt autobiograafiline.Viirlaid tugineb oma mälestustele ja seklustele metasvennana.Alates 45.aasatast on väidetavalt tegemist hili- semad sündmused kaasa teinud ja läände põgenema pääsenu te jutustusetel põhineva teosega. Raamatut on tõlgtud 8 keelde(hiina,hispaania,inglise,leedu,läti,prantsuse,rootsi ja
annaabi.ee 
