Hirvetkütt põhjalik analüüs
maastik -- lopsakasse metsarohelusse rüütatud künkad -- näis nagu muhelevat säravat naeratust,
mida kirjeldavad kõige paremini käesoleva peatüki ette toodud kaunid read.
Lk 257 - Kui te armastate õhku, avarust ja valgust, siis leiate neid metsalagendikel ja ojade
kallastel, aga neile, kel on suuremad nõudmised, on siin olemas järved. Aga kus te leiate raiesmikes
varju, naervaid allikaid, tormavaid ojasid ja auväärseid tuhandeastaseid puid? Te ei leia sealt neid,
selle asemel leiate vigaseid puutüvesid, mis katavad maad nagu hauakivid kalmistul.
Lk 272 -- Ojake,mis voolas künkanõlvalt, oliendale neeme lõunakaldal tee järve rajanud. Ta oli
uuristanud endale sügava sängi läbi kõrgemate kohtade, ja veel hilisematel aegadel, kui
tsivilisatsioon siia tungis , aitas ta oma käärude ja varjuliste kallastega palju kasa ümbruse
ilusamaks tegemisel.