Pulmad
Veel ühes asjas olime täiesti
ühel meelel: me ei tahtnud väga palju külalisi, pidasime kohaseks kutsuda 30-40 inimest.
Otsustasime nii, et kui mõned sõbrad-tuttavad selle arvu sisse ei mahu, teeme hiljem väikese
lihtsa peo neilegi kasvõi paadisõit, lõke, kitarrimäng...
Kalendrilehed muudkui lendasid ja käes see oligi. Õnneks oli kõik enam-vähem sujunud ja
registreerimise alguseks olime mõlemad kohal, nii et tseremoonia võis alata rahulikult ja
tormamiseta. Enne kui astusin Õnnepalee uksest sisse, ulatas tema mulle minu unelmate
pruudikimbu õrnroosad väikesed roosinupud, kokku köidetud valge siidpaelaga nii ilusad,
et...ohh.Siis juba seisimegi keset suurt ruumi ja kuulasime seda, mida sellisel puhul ikka
räägitakse. Väike viperus juhtus sõrmustega tagantjärele oleme targad, et sõrmuste teineteisele
sõrmepanemist tuleks kodus harjutada. No ei lähe! Oeh, lõpuks saime hakkama.