E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)
Kuid sellega ei saadud palju teha, sest ülevalt sadas viskodasid, nooli ja kive
palgikandjate
kaela, mehi langes kui kärbseid, palk kukkus, aga teised käed tõstsid selle ikka jälle
üles.
Enam kui pool tundi juba vältas asjatu tormamine, köit punetas taevaäärel, tõrvalonte
visati
113
ülevalt- tormajaile vastu silmi ja võideldi poolvalguses.
Tasuja, kes kõige selle aja juhatades omade keskel seisis, sai aru, et sedaviisi asi edeneda
ei võinud ja hüüdis mehed tagasi. Tormajad taganesid müüridelt, tormiredeleid ja
müürimurdjat kaasa võttes. Üleval tõusis rõõmukisa. Pilkeid sadas alla.
«Me peame kaitsekatuse tegema ja selle varjul katsuma väravat lõhkuda,» ütles Tasuja.
«Karu Andresele viige käsk, et ta ennast ikka peidus hoiaks.»
Mehed läksid kaugemale metsa, et lossist ei märgataks, mis nad teha tahtsid. Metsast
kostsid ainult sagedad kirvehoobid. Lossikaitsjad jäid põnevil ootama, ei julgenud aga veel
välja tungida.