Heino Lipp - Uurimistöö
kuulitõukajaks, rekordimeheks ja edetabeli valitsejaks.
2.4. Heino Lipp pidas vastu ka kõige karmimatele raskustele
Ka külmadel ja jäistel talvedel treenis Lipp väljas. Ainuke lähim võimla asus Viljandis, mis
oli alatasa hõivatud. Nii jooksis ta lühikesi otsi tõusva kiirusega külmunud põllul, vahel
sumpas hangedes. Kuuli tõukas mustavate kapsajuurikate keskel, kuusehekki oli peidetud ka
üks tõke.
Endiselt soovis ta treenida üksi, õpetussõnadega torkijad talle ei meeldinud. Pealegi olid
enamik treenerid Lipu kõrval alles poisikesed. Treeningutel rõhutas ta tehnikat, kiirust ja
rütmi. Niimoodi juureldes hakkas kuul aina kaugemaid lende tegema. (Teemägi:1963)
1947. aasta 8. mail püstitas Lipp taas uue NSV Liidu rekordi 16.55, olles seekord külaliseks
Tbilisis.(Teemägi_1963) Sellega sai ületatud ka ennesõjaaegne Eesti rekord, mis kuulus
samuti väga nimekale Eesti sportlasele - Aleksander Klumberg-Kolmperele.(Blankin)