Eestlaste sõjavarustus Muistses vabadusvõitluses
Oda koosnes kahest osast: vars ja odaots. Varred olid valmistatud puidust, odaotsad metallist,
tavaliselt rauast. Odaotsa kuju võis väga palju varieeruda, olenevalt oda otstarbest või asukohast, kus
oda valmistati. Teada on, et osadel riikidel või rahvastel olid ainult neile iseloomulikud odaotsad,
eestlastel midagi väga erilist ei olnud.
Torkeoda oli lahingus väga ohtlik relv oma pika (kuni 2,5 meetrit) torkeulatuse tõttu, eriti hästi sai
seda kasutada ratsa võitlevate vaenlaste vastu. Kasutati ka viskeodasid, mille vars oli lühem ja ots
kergem.
Oda kasutati ka väljaspool lahingutandrit jahipidamiseks, ohvritalitlustel, ka rahulepingute
sõlmimisel ja lõeptamisel: rahu sõlmides vahetasid leppivad pooled odasid, lepingu purustamiseks
heideti saadud oda jõkke.
Odaotsi on leitud üle Eesti, kõige rohkem Saaremaalt.
Kirves
Sõjakirves e