Muinaseestlased
Suurem osa sõdalasi võitles jalgsi
ning jalamehe relvaks ongi peamiselt oda, ka vibu. Kroonikates on üsna sageli
mainitud ka linge, millega visati kive. Odad jagunevad üldiselt torke- ja
viskeodadeks. Kirjalikes allikates leidub rohkesti märkusi, et viskeoda võidi käega
kinni püüda ja tagasi visata. Visatud odad jäid sageli kilpi kinni ning muutsid selle
kasutuks. On ka teateid, et lähivõitlusse astumise korral murti odavars. Ida-Eestist
Raatvere matusest on koos torkeodaga leitud arvatav odaotsa vimpel.
Levinud relvaks oli kirves. Tõsi, sageli on raske teha vahet sõjakirve ja tavalise
töökirve vahel, mida ju vajadusel võidi samuti kasutada relvana. Matusepanuste
põhjal otsustades oli kirves ka üks levinumaid naiste relvi-tööriistu. Vahel on
muinasaja lõpu kirveste labas auk, mis tõenäoliselt oli kasutusel kirveste kinnitamisel
kuhugi. Leidub kaunistatud, vahest isegi väga keerulise ornamendiga kirveid.
annaabi.ee 
