Eesti kirjandus II kevad
Kareva on elusolevatest luuletajates kõige loetum autor. Üldjuhul luule ei
jõua kuhugi müügi edetabelidesse, siis Kareva puhul võib kindel olla, et
jõuab. Mingi positiivne retseptsioon on olemas. Luuletaja kuvand kujuned
80ndate jooksul väga kiiresti välja. Võib öelda, et Kareva muutus teataval
moel põlvkondlikuks autoriks, kuid see hajub kiiresti. Seda on näha
„Päevapiltides“. See erineb ka teataval määral sellest, mis edasi tuleb.
Kultuuriteadlikkus torkb silma. Kultuuriteadlikkus hakkab torkama silma
veidi erinevates kohtades. Tema luulest saab sageli kätte vertikaalse
mõõtme – püüdleme kuhugi kõrgemale, kuid see pole pärale jõudmine.
Kareva luule populaarsusele mõeldes, on see mingit pidi seotud sellega, et
ta on tuntud armastusluule kaudu.
90ndatel muutub luulekeel dünaamilisemaks ja ilusa luule maneer hakkab
kinnistuma. Kõige parema ülevaate Karevast saab „Deka“ kogumikust.
Mari Vallisoo (1950-2013)