Jäneselised
Jäneselise iga purihamba
mälumispinnal on ainult 2 põikiharja. Kõigil jäneselistel on väga lühike saba ja neile omane
refektsioon (s.t. neil tekivad erilised väljaheited, mille nad ära söövad, nii et toit läbib
seedekulgla 2 korda). Kõigil jänestel ja küülikutel on pilujad ninasõõrmed, mida saab nende
kohal paikneva nahavoldiga avada ja sulgeda. (2)
Karvkate on väga mitmekesine: pikast, kohevast ja pehmest kuni karmi ja torkavani. Enamik
liike on vähemärgatava värvusega, valdavalt hallid, tumepruunid või ookerjad toonid. Kõige
eredama värvusega liigid elavad troopikas või subtroopikas. Paljudele liikidele on omane
värvuse aastaajaline muutumine (näiteks valgejänes suvel pruun, talvel lumivalge).
Halljänese sesoonne värvusemuutus pole nii silmatorkav. Koguni ühel ja samal liigil avaldub
sesoonne dimorfism areaali eri osades erinevalt. (3)
Paljunemine
Jäneselised sigivad aastas 2-4 korda