Kas kõik on juhus kokkuvõte
mehes püsivat umbusaldust.
Et kahe inimese vahel mingi säde tekiks, peavad mõlemad üheaegselt saatmise
ja vastuvõtu sisse lülitama. Seda ei tee me kuigi tihti, kuna oleme enamasti
ametis muude asjadega. Seepärast lahvatabki kirg nii harva, isegi kui kõrvalseisja
jaoks tundub kõik klappivat.
Armunud oleku uimas ei ole me kuigi valivad. Teine inimene tundub meile just nii
imepärane, nagu me teda ise näha tahame. Kui meile torkabki silma üks või teine
omadus, mis meile iga teise puhul eemaletõukav paistaks- tema juures leiame
just selle võluva olevat. Selle eest, kellesse me armume võlgneme suures osas
tänu juhusele. Mida tugevamalt me end aga seome, seda täpsemalt me teist
järele katsume. Niipea kui esimene südamevärin on järele andnud, uurime oma
kaaslast lähemalt ja märkame, et leiame ta olevat üldse mitte erootilise, vaid
hoopis suurustleva.
III osa TAJU