Rahvastikupoliitika ja keskonnageograafia
Malaisias 10 000 inimest.
Mõnes riigis peetakse oluliseks ka asula rahvastiku tööhõivet asula tüübi määramisel. Nt
loetakse linnaliseks asulat, kus valdav osa elanikest töötab tööstuses või teeninduses.
12.sajandil kujunesid kaks suurt kaubanduslinnade võrku:
· Hansalinnade ühendus (Hamburg, Lübeck, paljud Eesti linnad)
· vahemereäärsed linnad (Pisa, Veneetsia)
Tööstusühiskonnas kasvasid asulad torimiliselt ja toimus kiire linnastumine. Tehnika
rakenda,osega maal tööviljakus tõusis, tekitades tööjõu ülejäägi ja väljarände.
Eeslinnastumise - linlased hakkasid elukohana eelistama linnalähedasi väiksemaid asulaid.
Vastulinnastumine elanike lahkumine linnadest kaugematesse maapiirkondadesse.
Lähestikku asuvad linnas kasvavad kokku, moodustades linnastuid. Linnastute suurenedes
ja kokku kasvades moodustub hiidlinn ehk megalopolis.