Päevas siseneb toiduga 0,4-1,5 mg. Jaapani teadlane dr Asai selgitas, et ravimtaimedes, mida juba ammu kasutatakse edukalt hiina ja tiibeti rahvameditsiinis, on germaaniumi sisaldus suurem. Ta leidis, et osjades ja sõnajalgades on palju väiksem germaaniumisisaldus kui okaspuudel. Paljudes taimedes on germaaniumisisaldus kümnetuhandik protsenti, kuid samal ajal on teatud seentes (torikseentes, torikulistes) seda kuni 100 korda rohkem. Neid torikulisi kasutab rahvameditsiin edukalt vähiravis. Asai väitel on toiduainetes sisalduvad germaaniumiühendid soodsas struktuuriga, mis on organismi poolt kergesti omastatavad. Veelgi rohkem on germaaniumi enennis (0,02-0,07%), teelehes, bambuses, klorellas, aaloes, küüslaugus ja mõnedes teistes taimedes. Ilmnes huvitav kokkulangevus: Aasia piirkondades, kus tarbitakse palju küüslauku, on haigestumine vähktõvesse tunduvalt väiksem kui Euroopas. Praeguseks on sünteesitud arvukalt
ohtlikumad männipess (Phellinus pini) ja selle teisendiks loetav kuusepess (P. pini var. abietis). Männipess kahjustab eeskätt vanemaid mände, tekitades neil korrosioonset südamemädanikku. Lisaks männile kahjustab haigus ka lehist, nulgu jt. okaspuid. Viljakeha on küljega kinnituv poolringjas, kabjakujuline kuni 30 cm suurune kübar. Kübar tihedalt kontsentriliste vagudega, hall kuni must, tihti pealt kaetud samblikega, võib kasvada kuni 10 aastaseks. On üks ohtlikumaid torikulisi üldse, puud nakatuvad tavaliselt oksakohtade kaudu. Kõigi esinevate torikuliste puhul on tõrjeks nakatumise allika - seene viljakehadega puude järjekindel väljaraie hooldusraiete käigus. Nakatumisvõimaluste vähendamiseks tuleb hoiduda kasvavate puude vigastamisest teiste puude langetamisel, metsamaterjalide kokkuveol jt. töödel. Kännu - ja juurevõsudest kasvanud uuenduse juures on nakatumiskohaks järelejäänud surnud kännuosad
annaabi.ee 
