levitavad ja söövad Taimede parasiidid Taimede seenhaigused vähendavad saaki, rikuvad taimede välimust, kahjustavad puid ja tekitavad sellega kahju majandusele Jahukasteseened Lehtede ja viljade mädanik Roosteseened Puude parasiidid Enamik parasiitseeni elab suurema osa elust nii, et ei põhjusta peremehele haigust Kui puu vastupanuvõime väheneb võib seen puud rünnata – puu haigestub ja hukkub. Selline toitumisstrateegia on paljudel torikseentel Inimeste ja loomade parasiidid Inimesi ja loomi nõrgestavad seenhaigused siis, kui organismi vastupanuvõime on nõrgenenud Suuõõnes pärmseened (soor) Nahal võivad tekkida nahaseenhaigused Kõõmaseen peanahal “Kassihaigus” Kasutatud allikad http://www.biology.ed.ac.uk/archive/jdeacon/mrhizas/ecto1.jpg
Seente eluviis ………. 7.b Seened ● Seened võivad olla taimede ja loomade parasiidid või elada nendega sümbioosis. ● Lagundavad orgaanislist ainet, paljud liigid aga saavad toitu kooselust teiste organismidega. Lagundajad ● Seened on peamised lagundajad looduses. ● Nad suudavad lagundada nii kitiini, tselluloosi kui ka puitainet ehk ligniini. ● Lagundajaid seeni on palju, tähtis roll on nt kübarseentel ja torikseentel. ● Enamik seeni lagundab orgaanilist ainet, paljud liigid aga saavad toitu kooselust teiste organismidega. ● Taimed kasutavad lagunemisel tekkivaid aineid oma elutegevuseks ja nii lähevad need uuesti ringlusse. Sümbioosis elavad seened ● Sümbioosis on kahe organismi kooselu, mis on kasulik mõlemale poolele. ● Paljud elavad sümbioosis mitmesuguste organismidega nt taimedega vetikatega loomadega või bakteritega. ● Tähtsaim sümbioosivorm on mükoriisa ehk seenjuur.
Seened kasutavad antibiootikume üksteisega võitlemiseks tugevam jääb ellu. Kes on torikseened? Torikseened koosnevad kahest osast - seeneniidistik elab puidus või mõnes muus kasvusubstraadis ja omastab sellest toitaineid. Seeneniidistik meenutab ämblikuvõrku, selle olemasolu näitab puidu lagunemine. Seene nähtav osa on viljakeha, mille ülesandeks on võimaldada seene paljunemist. Liiki saab määrata viljakeha tunnuste alusel. Tüüpilistel torikseentel on puu küljes kasvav kõva viljakeha; selle alakülg on kaetud võrvuti asetsevate peente torukestega, mille siseküljel arenevad eosed. Torikseente hulka loetakse ka jäigalt korkjad või puitkõvad eoslehekestega liigid. Teisalt on aga paljud torikseened pehmed ja haprad ning kasvavad puidul õhukese kihina. On ka jalaga, maapinnal kasvavaid like. Tüüpilistele torikseentele on iseloomulikud tugevad viljakehad ja nende pikk eluaeg, isegi
annaabi.ee 
