Keemiline kineetika ja tasakaal
Enamus põrgetest
pole resultatiivsed, see tähendab, et ei juhtu midagi.
Resultatiivseks põrkeks on vaja
Molekulidel peab olema piisav energiavaru, selleks et nende põrkumisel laguneks vanad
keemilised sidemed ja saaks tekkida uued. ( Energiavaru suurendamiseks on kõige
lihtsam kuumutada, sest kõrgemal temperatuuril liiguvad molekulid kiiremini ja
põrked on seega resultatiivsemad)
Molekulid peavad põrkehetkel olema teineteise suhtes soodsal torienteeritud
Keemilise reaktsiooni kiirus sõltub ka põrgete sagedusest (arvust ajaühikus)
Keemilise reaktsiooni kiiruse sõltuvus lähteainete kontsentratsioonidest
(osarõhkudest)
Mida suurem on lähteainete kontsentratsioon, seda tihedamalt paiknevad osakesed ja seda
suurem on nendevaheliste põrgete sagedus ja seega ka reaktsioonikiirus. 1869 aastal tuletasid
Kristiaania (Oslo) Suurtükiväe Akadeemia õppejõud Cato Maximilian Guldberg ja Pieter Waage
niinimetatud
annaabi.ee 
