Vabadusvõitlus
Sama aasta kevadel oli aga piiskop Albert reisinud
Saksamaale, et koguda lisavägesid. Ta oli küll sellise varajase rünnaku vastu, kuid ei
saanud sündmusi mõjutada ja seetõttu leidis latgalite kutse riialaste hulgas soodsa
vastuvõtu.
Asuti sõjateele. Kõigepealt liiguti Toreidasse, kust saadeti kutse liivlastele ja
latgalitele ning tulemuseks oli tugev ning suur sõjavägi. Põhiliselt koosnes sõjavägi
sakslastest ja lätlastest, liivlasi oli kaasas vaid mõned üksikud. Pärast Toreidat liiguti
väega edasi läbi Põhja- Läti metsade Ugandi suunas. Kui lõpuks jõuti Ugandisse
hakati rüüstama külasid ja tapma inimesi. Seda loetaksegi "Eesti
Muistse Vabadusvõitluse" alguseks aastal 1208.
Vaenlased kogunesid Otepää linnuse juurde, mis süüdati põlema. Vaenlased
pöördusid tagasi koju. Kartes eestlaste vasturünnakuid tugevdati linnuseid. Eestlased
tulidki, nendeks olid ugalased ja sakalased. Tungiti Koiva ülemjooksust lõuna pool