Eesti muinasajal
Suutmata viie päevaga linnust vallutada, alustasid
sakslased eestlastega läbirääkimisi. Veepuuduse ning rohkete haavatute tõttu sõlmisid vanemad piirajatega vaherahu. Linnusesse lubati preestrid. Kuid
ulatuslik ristimine jäi ära, kuna eestlased võtsid preestrid pantvangi ning vaenuvägi kiirustas tagasi Viljandit piirama.
1211 suvi eestlaste vasturetk, piirati Toreida linnust (Sakala, Ugandi, Saaremaa, Läänemaa malevad piirasid). Riiast tuli Toreidale abiväge. Saarlaste
laevastik jäi lõksu ja pidid mööda maismaad põgenema, kaotasid 200-300 laeva. Vastasleer tundis end kindlalt ning vallutused jõudsid isegi üle Emajõe,
isegi Järvamaale.
1211 sügis kuni 1212 hakkab teadaolevalt esimene katkuepideemia Eesti ja Läti aladel, mis nõrgestasid sõdalasi
1212 kevad eestlased, liivlased ja latgalid sõlmisid omavahelise Toreida rahu, mis varsti uuendati ka sakslastega. Pidi kehtima 3 aastat.