Nibelungide laul
seal kestsid kiidukõned, lood, laulud helasid,
maa uhkeist rüütleist kaaskond neid saatis eluteel.
Nad haledasti hauda viis kahe naise tülimeel.
Maa kuningannaks oli siis Ute, nende ema.
Ja kadund isa Dankrat, kes pärust valitsema
nad surres oli jätnud, see olnud võimas mees,
kes võitnud palju kuulsust ju oma nooreas vägildes.
Neid kolme kroonikandjat, nagu väitsin ma,
veel mitu voorust ehtis, neid tulid teenima
ka toredaimad rüütlid, kes, nagu teada meil,
kõik vaprad, vahvad olid ja tõrkumatud sõjateil.
Seal olid Tronje Hagen ja Dankwart, tema vend,
ja söakas Ortwin Metzist. Kaaskonda ühinend
veel olid markkrahv Gere ja markkrahv Eckewart,
Alzeye Volker, rändur, kel oli meelt ja käsivart.
Siis Rumolt, roameister, mees maitset valima,
truu Sindolt ning aus Hunolt. Nad kolme kuninga
au hoidsid õitsevana ja olid neile toeks.