V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
sol'i.» Hääl jätkas endiselt:
«Oh kuningahärra, kas te mind ei kuule? Ma vannun teile, see polnud mina, kes asjast
härra de Guyenne'ile kirjutas, vaid kardinal Balue!»
«Puusepp on kallis,» tähendas kuningas. «Ja see on kõik?»
«Ei, sire... Klaasissepale mainitud toa aknaruutude ettepanemise eest nelikümmend kuus
soPi kaheksa Pariisi teenarit.»
«Armu, majesteet! Kas sellest küllalt pole, et kõik mu varandus anti kohtunikele, mu
lauanõud härra de Torcyle, mu raamaitukogu magister Doriolle'ile, mu vai-bad Roussilloni
haldurile? Ma olen süütu. Juba neliteistkümmend aastat lõdisen ma külmas raudpuuris.
Heitke armu, majesteet, halastage mu peale! Teile tasutakse selle eest taevas.»
«Ja üldsumma, meister Olivier?» ütles kuningas.
«Kolmsada kuuskümmend seitse naela kaheksa soPi kolm Pariisi teenarit.»
«Püha Neitsi!» hüüdis kuningas. «On see aga jultunud puur!»
424
annaabi.ee 
