Lambakasvatus
Neilt saadakse 2,5-2,7 talle poeginud ute kohta, teistel on 1,5-1,7.
SEUROPi andmetel annavad soome lambad tagasihoidlikke tulemusi, seetõttu võib ainult üks
kord soome lammast kasutada.
Lisaks kasvatatakse Eestis veel tõugusid, kellega ei parandata. Nt islandi maalammas, kõige
suurem kari asub Osmussaarel. Lisaks on Eestis veel Gotlandi lambaid, neil on väga
kvaliteetne nahk. Naha kvaliteet on hea, sest naha mälv on õhuke ja vastupidav. Nahal on
omapärane villasäuk, mis annab torbilise või salgulise väljanägemise, annab nahale
eksootilise väljanägemise.
Eestis ei ole praktiliselt üldse piimalambaid. See lambakasvatusharu on levinud rohkem
vahemereäärsetes riikides. Eestis on vähe villalambaid (merino villa lambad). Eesti peamine
suund on lihalambakasvatus, see annab peamise sissetuleku.
UTTEDE VILJASTAMINE JA INNASESOON
Lambad ja kitsed erinevad sigimisbioloogias veistest ja teistest loomadest. Neil on indlemise
sesoonsus
annaabi.ee 
