Pleuravedeliku ja astsiidivedeliku analüüs
süstitakse lokaalanesteetikumi antud piirkonda. Patsient üldjuhul istub sirgelt protseduuri
ajal. Kuid sõltuvalt kohast, kust on vaja vedelikku saada, võib patsient olla ka selili või külili.
Punktsiooninõel peab läbima nahka ning rindkereseina lihaseid, et jõuda pleuraõõnde. Nõela
asukoha kontrolliks tuleb süstlaga natuke aspireerida kui tuleb vedelik, siis nõel on
pleuraõõnes. Kogutud vedelik saadetakse laborisse edasisteks uuringuteks. Enne ja pärast
torakotsenteesi on vajalik rindkere röntgeni-pilt teha. Protseduuri järgne röntgen-pilt on
vajalik selleks, et välistada tüsistuste teket 4. Võimalikud tüsistused on veritsus, kopsuturse,
infektsioon, pneumotooraks ja respiratoorne distress. Tüsistuse esinemise sagedus on harvem,
kui protseduuri teostatakse ultraheli kontrolli all. Ultraheli tehakse esimesest aksillaarjoonest
kuni paravertebraaljooneni ning vedeliku kogumise koha ülemisest servast kuni alumiseni.