Anatoomia: närvisüsteem
eferentne osa. VNS-i tundeosa sarnaneb SNS-i tundeosaga (sama skeem: retseptor –
tundeneuron neuronikehaga tundeganglionis – tundetuum KNS-is – juhtetee kõrgematesse
keskustesse). VNS-i motoorne osa jaguneb kaheks: a. Sümpaatiline osa e. “sümpaatikus” (pars
symphatica); b. Parasümpaatiline osa e. “parasümpaatikus” (pars parasymphatica) NB! VNS-i
kõrgeimad keskused on hüpotaalamuses, need “lülitavad sisse” kas a. või b.
VNS-i sümpaatiline osa: Keskused: seljaaju torakolumbaalsegmentide (C8, TH1-12; L1-3)
külgsarvedes; Ganglionid: seljaaju lähedal – osa koondunud kahel pool lülisammast sümpaatiliseks
piiriväädiks (truncus symphaticus), osa paikneb lülisamba ees – prevertebraalsed ganglionid; (siit:
lühikesed preganglionaarsed kiud, pikad postganglionaarsed); Lõppsünapsi mediaator: noradrenaliin
(am. norepinefriin); Toimeid: süda – löögimahu tõus, sageduse tõus; vererõhu tõus; nägemise ja
annaabi.ee 
