Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
süda ise asub siledas ümbrises nimega epikard.
Õhuke vedelikukiht nende kahe südamepauna kihi vahel võimaldab südamel töötamise ajal vabalt
liikuda. Suured veresooned fikseerivad südame asendi südame põhimikul, südamepaun on seotud
rinnaku, lülisamba rinnalülide ja vahelihasega. Iseäranis südametipp liigub kaasa vahelihase ja
kopsudega.
Märkus. Südame asend rinnaku ja lülisamba vahel:
võimaldab teha südamemassaaži,
võib tömbi rindkere- ehk torakaaltrauma korral (kokkupõrketrauma, näiteks autojuhi
paiskumine vastu rooli) põhjustada südame muljumist (→ osa „Trauma üldosa“).
Südame anatoomia
Vatsakesed ja kojad
Inimese süda on neljakambriline, ülemised kaks on kojad ja alumised vatsakesed.
Pikivaheseinaga jaotub süda paremaks ja vasakuks funktsionaalseks pooleks, paremas pooles
voolab venoosne, vasakus arteriaalne veri.
Vasak vatsake pumpab verd keharingesse ehk suurde vereringesse, parem vatsake aga kopsu ehk