Soren Kierkegaard
lahendad; see ülesanne on kahetine: 1) Hävitada mineviku kahetähenduslikkus, lüües just seda
kohta, kus see kahetähenduslikkus arvab olevat oma tugevuse. 2) Kindlustada ja väärtustada
religioosset elu viisil, mis viib inimese meeldivalt „poeetilisuses“ ihaldatud ikka, ülistades
seda kui poeetilisust, mitte kui moraalsust.
1.2 Kihlus ja loominguline kõrgaeg
Soren Kierkegaard kihlus 1840. aastal, Kierkegaardi kihluselugu oli - toppeltkannatus. Suhe
oli praktiliselt võimatu, Kierkegaard elas liiga sissepoolepööratult, liiga vaimselt, meeltega
tajutav lähedus tüdrukuga oleks olnud talle liiast. Ta kahtles endas ja enda sobivuses
abikaasana. Suhe lõppes enne, kui ta jõudis sellest midagi kogeda. Tüdruk oli vaid ärgituseks,
suhe tüdrukusse hakkas tegema temast luuletajat s.t., et suhe kontsentreeris produktiivsed jõud
tema hinges, pani käima ebamäärased tendentsid tema fantaasiates, andis neile suuna ja
keskpunkti