Theodor Lutsu tegevusest ja tähendusest eesti filmiloos
sõjaväeorganisatsioonide suvelaagreid, noorsõdurite väljaõpet. Aastatel 1927–1932
finantseeris ja lavastas Theodor Luts Eestis kolm mängufilmi. Vabadussõja-ainelist poliitilis-
patriootlikku tummfilmi "Noored kotkad" (1927) peetakse sõjaeelse Eesti mängufilmi
parimaks saavutuseks. Nii pole tegelikult juhus seegi, et "Noori kotkaid" õnnestub müüa
Saksamaa ekraanidelegi. Väärib ka mainimist, et Luts filmis „Noored kotkad“ just
Toporkovilt ostetud kaameraga. Vaatamata soliidsele eale pole see kaotanud suurt oma
toonasest uudsusest ja seda on põnev jälgida ka tänapäeval. Film on selgelt kõiki menufilmi
valemeid silmas pidanud ja pakub vaatajaile nii humoorikaid, põnevaid kui ka romantilisi
hetki. Esimest korda võis Eesti filmis näha niivõrd palju, hoogsaid ja efektseid
lahingukaadreid, mille eheduse ja kaasahaaravuse tagas režissööri enda osalemine