Theodor Lutsu tegevusest ja tähendusest eesti filmiloos
Theodor Luts oli iseõppija nagu teisedki eesti vanema põlve operaatorid. Luts kirjutab
oma mälestustes, et 20ndate alguses Eestis valmistatud mängufilmid olid hoolega tehtud, aga
nende peamiseks puuduseks oli just tehniline külg ning talle oli selge, et kui ta tahtis sel alal
midagi teha, pidid tema teadmised põhjalikumad olema. Selle mõtte ajel läkski Luts 1924.
aastal koos abikaasaga Pariisi, kus ta sai tuttavaks venelasest filmioperaatori Toporkoviga, kes
oli sel ajal Pariisis oma erialal üks paremaid ja tuntumaid. Toporkov õpetas Lutsule
filmikaamera tähtsamaid saladusi ning jagas algajale vajalikke näpunäiteid. Toporkov müüs
Lutsule oma vana kaamera, pärast mida hakkas Luts mööda Pariisi ringi kolama ja saadud
õpetuse põhjal ülesvõtteid tegema. Luts veetis Pariisis pool aastat ning kodumaale naasnuna
hakkas ta innukalt siinset filmielu edendama. Kuid alata tuli tasa ja targu, sest puudus raha