Eestimaa asulad Venemaal (uurimistöö)
Eesti vahetusse lähedusse Peterburi ja Pihkva kubermangu, Peipsi järvest idas ja
kagus, tekkis ajapikku veel mitu eesti asundust. Ajaloolase Viktor Maamäe andmeil lõid
Põhjasõja ajal eesti põgenikud Pihkvamaale Luuküla, mille lähikonda hiljem tekkisid
teised eesti külad, nagu Jersovo, Tsudskie Zahhodõ, Janovõ Zahhodõ ja Griva 22.
Arvatavasti on tegemist sellesama 21 talust koosneva asundusega, millest kõneleb juba
August Wilhelm Hupel oma teose "Topographiche Nachrichten von Lief- und Ehstland"
kolmandas köites. Hupel paigutab küll küla mitte Pihkvamaale, vaid Oudova (Gdovi)
maakonda (1782: 284), mis oli hoopis Peterburi kubermangu osa. Hilisemate, "Eesti
Postimehes" avaldatud andmete kohaselt, mida refereerib Oskar Kallas, olevat tegemist
koguni viie eesti külaga: Solnja, Luuküla, Kamenika, Ersova/=Jersovo/, Kasakova.
Esimene asunik Peeter Luu olevat põgenenud sinna Ida-Tartumaal asuvast Meeksi
mõisast23.
annaabi.ee 
