NIMEKORRALDUS koondkonspekt
või kus s-häälik tugevneb. Ajalooline klusiil, mis tuleb välja. Annavad aimust nime
etümoloogiale.
SUFIKSID, TOPOFORMANDID, NIMELÕPUD.
Sufiksid nii nagu apellatiivides. la, -se, -stu. Üldkeelesõnades liidetena kasutusel. Eraldi
sufiksilaadsed liited toporformandid nagu ste, -vere. Nimed pole sufiksid ajaloolised, vaid
käändevormidest lühenenud. Nime lõpud üldisem termin siis kui me ei tea, millega tegemist
on. Lõpp la. Sufiksite ja topoformantide vaba vaheldus nt Kiri/vere; Kiri/la.
La-sufiks. Märgib kohta ja deminutiivsust, esineb nii apellatiivides kui ka kohanimedes. Vana
kohanimeliide. Valdav osa geograafiliselt Põhja-Eesti ja saarte alal. Eesti keele ajaloos
sõnades lõpukadu ja sisekadu. Kohanimede puhul ebareeglipärane lühenemine, lühenevad
rohkem kui üldkeelesõnad.
Ste-formant. Algselt päriselt ne-sufiksi mitmuslikust tüvest. Nimesid, mis on algselt olnud s-
lõpulised
annaabi.ee 
