ONOMASTIKA ARVESTUS
Lms keeltes on välis- JA sisekohakäänded Külanimed on pea pooleks, veidi sagedasemad sisekohakäänded,
saared võivad olla mõlemat (Saaremaal, Muhus, Kihnus). Sõltub järelsõnast: sisekohakäänetes on mets,
nurm, saar (nt Põhjassaares). Väliskohakäänetes on jõgi, mägi, järv. Sisekohakäänetes kohanimede puhul on
oluline ka lühike sisseütlev (nt Eru – lähen Ergu, Hara – lähen Harga). Etümoloogiliselt on neis kunagi kadu
olnud.
7)
8) Topoformant. Formant on moodustaja; topo- on toponüümist; kohanimeliited. Erinevad üldsõnaliidetest, osa
langevad kokku (-la, -stu), aga nende kõrval on liiteid, mis on kasutusel ainult kohanimedes (-si, -vere).
9)
10) Toposufiksite eristamine
11) Ammendavaid ajaloolisi andmeid pole kerge kõigist nimedest saada. Eesti asulanimede jala-lõpp: kokku 19
nime. Selleks on 4 võimalust:
1) isikunimedest tulenenud kohanimed, 3) liitsõnalised apellatiivid,
annaabi.ee 
