TÜ Keeletüpoloogia kordamisküsimused (2016)
- PÕHJUS – Jooksis SUUREST HIRMUST
- EESMÄRK – Läksin arsti juurde KONTROLLILE
- AEG – istusin pingil TERVE PÄEVA
- VIIS – Jooksis suurest hirmust TOHUTULT KIIRESTI
- TEE – kõndisin kaua KIVIDE VAHEL
9. Lauseliikmed. Nominatiiv-akusatiiv- ja absolutiiv-ergatiivkeeled.
Lauseliikmed
• Subjekt – vormistab tegija. Teise sõnaga alus, tüüpiliselt agent, kogeja või põhjus.
Ta on topikaalne (tavaliselt lause alguses) ja definiitne (tavaliselt oleme subjektist juba
varem rääkinud)
• Objekt – vormistab patsiendi
• (kaudobjekt – he gave me an apple (me ja an apple mõlemad on), adverbiaal -
määrused, predikatiiv - öeldistäide)
Lauseliige on kogum (Nominaalliikme – nimisõna on põhisõna) morfoloogilisi ja süntaktilisi
omadusi.
Lauseliikmed on raskesti defineeritavad, sest erinevates keeltes funktsioneerivad nad
erinevalt.