Prelüüd kommunistlikule tragöödiale
(McCauley 2008).
Veebruarisündmuste tulemusena võimu haaranud liberaalsete jõudude moodustunud
Ajutine Valitsus oli Roggeri (1983) hinnangul nõrgem, kui selle eelkäija. Seni toiminud
riiklikud institutsioonid lakkasid töötamast ning valitsus pidi igal sammul arvestama
Petrogradi Nõukoguga, mis koondas endas kõikide vasakjõudude esindajaid. Nende kahe
institutsiooni kooseksisteerimine tähendas Venemaal kentsakat topeltvalitsemist.
Terve oma eluea jooksul ilmestas Ajutise Valitsuse tegevust otsustusvõimetus ning
oluliste reformide edasilükkamine. 27. veebruaril avaldatud Petrogradi Nõukogu käskkiri
nr. 1 likvideeris armees kehtinud subordinatsiooni ning kutsus ellu soldatite poolt valitava
Soldatite Nõukogu (McCauley 2008). Algas topeltvalitsemine, mida Trotski hindas
topeltvalitsematuseks. Selle tulemusena kahanes niigi demoraliseerunud sõjaväe kuulekus