"topelttunnusega" - 1 õppematerjal

Eesti murded I konspekt

Lõunarühm  Otepää, Rõngu, Sangaste.  kõige iidsemad lõunaeesti keelejooned;  palju afrikaatse, nt tsuits ‘suits’;  kaasrõhulistes silpides pikad vokaalid ja diftongid, nt inimisile ‘inimestele’;  vokaalharmoonia;  Võru murdega ühised uuendused: o pl 1. pöörde lõpp m-mi, pl 2. pöörde lõpp –ti nt saami ‘saame’; o se-minevik, nt astse ‘astus’; o v-tunnusega kaudne kv 2- ja enamasilbiliste tüvedega, nt ollev ‘olevat’;  topelttunnusega pl 3. pöörde vrmid, nt lääväve ‘lähevad’;  sisemiselt ebaühtlane; VÕRU MURRE  Kagu-Eestis;  kõige arhailisem lõunaeesti keelevariant.  vähe kontakte teiste murretega. Häälduslikud erijooned  10-11 vokaali: esisilbi kõrge ö (kriipsuga i) ja tagumine e (kriipsuga e): nyna ‘nina’, lugõma ‘lugema’;  laialdane vokaalharmoonia: väläh ‘väljas’, tettü ‘tehtud’, hopõn ‘hobune’;