Eesti keele allkeeled literatsioon
välde))
· ebatavaline palatalisatsioon, mida ei saa
ortograafiliselt esitada ((palataliseeritud))
Venitused
· häälikute venitused märgitakse kooloniga
venitatud hääliku järel: t:ere päevast, ma:terjalid;
· häälikute kvaliteeti eraldi ei osutata: märgitakse
näiteks j:ah, kuigi hääldus on i:jah;
· venituse pikkus osutatakse vajadusel
kommentaariga sõna järel ((väga pikk));
· kommentaarina lisatakse vajadusel venituse järele
topeltsulgudesse venituse funktsioon
((ajavõitmine/mõtlemine/takerdumine teksti
tegemisel)).
Kokkuhääldused
· Kokkuhääldatud eraldi sõnad seotakse
võrdusmärgiga: tulin=ja.
· Võrdusmärgiga tähistatakse ka kahe
vooru tihedalt üksteise otsa haakimine:
M: * tondid * =
T: =`kummitused e `tegelikkuses ja
`väljamõeldisena.
Rõhk
Ülakoma
- rõhulise sõna ees `kohe
- liitsõnas rõhulise sõnaosa ees
`sünnipäev / sünni`päev
annaabi.ee 
