Eesti keele allkeeled literatsioon
vastab kirjakeele tüüphääldusele/normidele, kirjutatakse
üles vastavalt kirjakeele ortograafiale;
· kirjakeeles olemas olevad sõnad, mille hääldus ei vasta
kirjakeele hääldusviisile ja sõnad, millel kanooniline
ortograafia puudub, kirjutatakse üles vastavalt
hääldusele: sis, vä, nimodi, kule, ota, tegelt, öheksa,
müia jms;
· võõrkeelsed sõnad kirjutatakse vastavalt nende tegelikult
hääldusele: jes, jee, vau, hellou, stoori, sorri, thäts, hleb,
markovka; topeltsulgudes kommentaarina võib lisada
originaalkeele kirjapildi: laav ((love));
· g, b, d võõrsõnade alguses kirjutatakse vastavalt
kirjapildile, st g, b, d abil;
· h sõna alguses märgitakse vastavalt hääldusele: hobune
/ obune;
· võõrsõnades märgitakse rõhuline silp pika vokaali või
konsonandiga: Ta`maara, Kar`paatov;
· mittekirjakeelsed liitsõnad kirjutatakse kokku: onju,
nojah, eksole;
· lahku hääldatud liitsõnad kirjutatakse lahku: sünni päev;
annaabi.ee 
