Keskajamuusika
68)
13. saj mitmehäälsuse tähtsaim vorm. Hääli loeti altpoolt üles. Viis oli alumises hääles (tenor) - laenatud meloodia, mis
võis, aga ei pidanud tingimata olema Gregoriuse koraal. Seda häält võidi ka pillil mängida. Teiseks hääleks (duplum)
ladina keelne vaimulik tekst. Kolmandaks hääleks (triplum) prantsuse keelne ilmalik tekst, mis oli tavaliselt meeleline.
13. saj. lõpul keelati moteti laulmine kirikutes motett oli muutunud kompositsioonilt liiga keerukaks (topeltmotett), teksti
raske jälgitavus, ilmaliku teksti sobimatus kirkusse motett ei olnud enam liturgiline laul ja siitpeale muutus ta haritlaste
seltskonnalauluks. 15. sajandil jõudis motett aga taas kirikusse tagasi.
24. Muusikateooria keskajal muusika osa keskaegses koolisüsteemis, muusika seosed teiste teadustega,
muusika kolm suurt kategooriat (lk. 70)
Muusika oli koolisüsteemis, mis koosnes kahest õppeainete tsüklis. Ta oli üks seitsmest vabast kunstist ning samas ka
tähtsaim teadus
annaabi.ee 
