Kuna Kail hakkas vanamehest kahju (too nägi väga kurnatud välja), siis ta ei leidnud ühtki põhjust, miks ka vanamees ei võiks suures kaubamajas elada. Mõne päeva pärast oli vanamees kadunud, ilmselt oli ta kuhugi teise kaubamajja elama asunud. Ilmusid hoopis uued elanikud- kamp noori huligaane. Nood ei olnud pooltki nii rahulikud kui vanamees. Noorukid lõhkusid ja laamendasid kaubamajas. Kaubamaja hakkas ilmutama lagunemise märke. Koristajatel oli topeltkoormus, sest peale õhtuse koristamise pidid nad ka hommikuti hakkama kaubamaja küürima, öisete elanike pärast. Mõned huligaanid saadi küll kaubamajast kätte, kuid kõiki ei õnnestunud poemüüjatel tabada. Kord sai Hugo isegi noorikutelt peksa, aga kaebama ei olnud kuhugi minna. Ühel päeval tuldi Hugole ja Kaile autoga järgi, aga nad ei imestanud selle üle. Nad olid veendunud, et nad viidakse üle uude ja veel toredamasse ostukeskusesse, kus on nende jaoks veelgi rohkem kaupu.
17-aastaselt. Esimese välisreisi tegi 1963. aastal NL koondisega Norrasse, kus saavutas 15., see tähendab eelviimase, koha. Esimese Eesti talisportlasena jõudis olümpiakullani kiiruisutaja Ants Antson. Noorpõlves edukalt kergejõustikku, tennist ja jäähokit harrastanud Antsoni esimene treener kiiruisutamises oli Olaf Olmann. Tõusnud 1963. aastal NSV Liidu koondisse, sai tema treeneriks Boriss Silkov. Pärast NL suurt sauna Norras määrati koondisele topeltkoormus. Sellest oli kasu, sõelale jäid vaid tugevamad ning nende hulgas ka Antson. 1963. aasta sügisel lõi ta rulluiskudel tervet NL koondist ja jääle saades parandas NL rekordit väikeses mitmevõistluses. Veidi hiljem tegi harilike radade tipptulemuse 1500 meetris. Antsonile vormistati kähku dokumendid ja ta sõitis koondisele Norrasse Järgnenud aastast kujunes Antsoni parim hooaeg. Olümpiakulla võitis Antson 6. veebruaril 1964. aasta Innsbrucki talimängudel 1500 meetris
annaabi.ee 
