Foneetika konspekt
1) helilised (õhuvool paneb häälepaelad kiires tempos avanema ja sulguma): vokaalid + b, d, g,
j, v, m, n, , r, l,
2) helitud (häälepaelad ei avane ega sulgu, vaid on kogu aeg kas lahti või kinni): k, t, , p, s, ,
s, h, f.
[Hindi järgi on g,b,d helitud]
Eesti keeles on 17 konsonantfoneemi: /k, p, t, - s, , s - h - f - v, j - m, n, - r, l, /. Neist s ja f
loetakse võõrfoneemideks.
Konsonandid võivad moodustada geminaatkonsonante (silbipiiriga poolitatud topeltkonsonant:
kammid, dusi) ja konsonantühendeid (2-5 laadilt erinevat konsonanti).
Fonoloogilised probleemid
- Sulghäälikute, f'i ja s ortograafia on erinev teiste konsonantide omast. Sulghäälikute puhul
võimaldab ortograafia märkida välteerinevusi täpsemalt kui teiste konsonantide üks täht: kabi-
kapi-kappi. B, d, g loetakse tugevate konsonantide nõrkadeks allofoonideks, mis esinevad
lühikesena vokaalide vahel või sõna lõpus. Tugevad sulghäälikud on geminaadid, mis
annaabi.ee 
