pärgarteritõve tavalisim vaevus on füüsilisel koormusel tekkiv pigistustunne ja valu rinnus, siis suhkruhaige ei pruugi üldse valu tunda. Vaevusteks võivad olla õhupuudus ja rütmihäired ja ka veresuhkrutaseme äkiline muutus. Nende vaevuste korral peab alati kontakti võtma oma arstiga. Diabeetikutel esineb ka ajuvereringehäireid 2-3 korda rohkem kui tavaliselt. Ajuvereringehäirete all mõeldakse ajutisi või püsivaid ajutegevuse häireid, mis on tingitud takistustest ajusse verd toovates arterites. Seetõttu jääb osa ajust hapniku, glükoosi ja teiste esmatähtsate veres leiduvate aineteta. Eristatakse ajuinfarkti ja ajusisest verejooksu. Ajuvereringehäirete tavalisest sagedasem esinemine tuleneb osaliselt asjaolust, et suhkruhaigetel on sageli normaalsest kõrgem vererõhk. Arterite ahenemist soodustavad ka kõrge vererasvade tase ja vere hüübivuskalduvus. Hilistüsistuste vältimiseks: Hoidke veresuhkur tasakaalus. Hoidke oma vererõhk korras.
tagada vereplasma viskoossus Vali õige(d) vastus(ed) ja täida lüngad. Tsellulaarset immuunsust tagavad rakud on: a) B-lünfotssüüdid b) T-lünfotsüüdid c) tsütotokiinid B-lünfotsüüdi kontakt antigeeniga põhjustab a) immunoglobuliin - M tekke b) antikehade tekke c) tema muutumise plasmarakuks. Lootel on suurima hapnikuküllastusega veri a) aordi kõhuosas b) nabaarteris c) nabaveenis d) ülakehasse verd toovates arterites Loote alakehasse jõudmiseks seguneb veri a) arteria umbilicalisest saabuva verega b) v. cava interiorist ja ductus arteriosusest saabuva verega c) v.cava interiorist saabuva verega Veri, mis jõuab loote ülakehasse on segunenud: a) Ductus arteriosusest saabunud verega b) V.cava inferiorist saabunud verega Lootel on avatud (1p): a) ductus arteriosus b) avaalauk c) ovaalmulk Südame erutustekke ja juhtesüsteemi osad on, järjesta: sinuatriaalsõlm,
annaabi.ee 
