Eesmärkideks on tavaliselt unistuste täide viimine või soovitud tulemuste saavutamine. On selleks siis kas soovitud edu ning kuulsus, hea töökoht või oodatud sporditulemuste saavutamine. Kuid millist hinda ollakse nõus sellise eneseteostuse eest maksma? Eneseteostuse hind sõltub sellest, mil viisil ennast teostatakse. Sealjuures on raha enamjaolt väikseim hind, mida makstakse. Inimesed lähevad läbi tule ja vee, et kätte saada asju, mis ei osutu alati õnne toovateks nagu ametikoht, suur maja ja ilusad asjad. Ütleb ju reklaamgi ,,Võidab see, kellel on surres rohkem asju". Tihti pannakse panti tervis, mõningatel juhtudel isegi elu. Sageli ohverdatakse eneseteostuse nimel oma õnn. Just nii juhtus näiteks Emily Brontë romaani ,,Vihurimäe" tegelasel Catherine'il. Tema sooviks oli abielluda eduka ning rikka mehega, elada head elu ning saada linna esidaamiks. Seda ta ka tegi. Kuid sealjuures ei olnud ta sugugi õnnelik, kuna mees, kes
Sosigenese nõu ning lisas iga nelja aasta tagant veebruari ühe päeva juurde. Kuid pikemas perspektiivis leiti ka seal viga (365, 5,48,46 ; 130) ning uut lahendust oli lõpuks ikkagi vaja. Sel ajal kui Ceasar kalendrit uuendas, oli sarnane sarnane süsteem teisel pool Atlandit juba välja mõeldud. Mayad olid välja mõelnud 18-kuu süsteemi, igas kuus 20 päeva. Ning nagu Egiptlasedki, lisasid nad 5 päeva iga aasta lõppu, viis päeva mida usuti õnnetust toovateks. Mayad on tuntud oma ebatavalise kalendri ringi süsteemiga, 52-aastane tsükkel, milles ühelgi päeval pole sama nime. 16. sajandil märgati Juliuse kalendri viga. Vahepeal oli tekkinud kümne päevane erinevus. Paavst Gregorius XIII palkas sakslasest astronoomi Christopher Claviuse, et leida lahendus sellele proleemile. Leides lahenduse, kus tekiks ainult kome päevane erinevus 400 aasta peale, ning sellegi