Lahmuse Mõis
kindel tugi Eesti omariiklusele. Eesti tähtsaimaks majandusharuks jäi põllumajandus, mille
arendamisele aitas riik igati kaasa. Põllumajanduses tõusis juhtkohale omakorda
loomakasvatus, mille saadusi (või, liha munad) müüdi edukalt Euroopa turul. Põllumajanduse
edendamist raskendas moodsa tehnika, tõuloomade ja sordiseemne vähesus ning
majanduslikult ebatasuvate väiketalude suur arv. Maareformi käigus eraldati Lahmuse
mõisast kinnistu suurusega 26,970 ha tootmistaluks. Kinnistul asusid jahuveski - kasulik pind
991 m2,maakivist majandushoone - üldpind 800 m2, sigala hiljem ümberehitatud elumajaks -
kasulik pind 79m2, ja praeguseks kaks elumaja 170m2 ja 69m2.
1930. a. ostis riigilt kinnistu Juhan Kull.
1937. aastal hinnati kogu kompleks 14860 kroonile.
Omanik moderniseeris olemasolevad seadmed kaasaegsemate 1930. a. alguses toodetud
tehnikaga. Lisaks muretseti villaveski jaoks kraas- , heie-, lõnga- ja ketrusmasinad. Tekkis
annaabi.ee 
