Eesti iseseisvumine- kas õnnelik juhus või plaanipärase
Sellega tunnustas Venemaa esimese
riigina Eesti iseseisvust de iure, loobudes "igaveseks ajaks kõigist suverään-õigustest, mis olid
Venemaal Eesti rahva ja maa kohta". 14 kuud kestnud Vabadussõjas sai Eesti poolel surma 3588 ja
haavata 13 775 inimest.
Rahuleping tagas Eestile soodsad piirid ja 15 miljonit kuldrubla Venemaa kullafondist. Samas ei
täitnud Nõukogude Venemaa algusest peale mitmeid rahulepingu punkte, mis puudutasid I maailmasõja
ajal Venemaale evakueeritud varade ja tootmississeseadete tagastamist, Venemaal asuvate eestlaste
vaba naasmisõigust jmt. Siiski õnnestus rahulepingu alusel Venemaalt Eestisse opteeruda ligi 38 000
eestlasel.
Eesti iseseisvumise aluseks oli eesti rahva tugev tahe enesemääramiseks ja oma riigi loomiseks, milleks
olid kujunenud ka vajalikud sisepoliitilised eeldused. Sellele lisandus erakordselt soodne
rahvusvaheline olukord, mis ei võimaldanud Baltimaades püsima jääda kummalgi Läänemere piirkonna