KARUSNAHATÖÖSTUSE MÕJU KESKKONNALE
toidulisandeid, mis tähendab aga suurt energiakulu sööda transpordile. Loomade
elushoidmise jaoks enne nülgimist kulub Kanada näitel ühe naaritsakasuka tootmiseks
kokku 3 tonni sööta ning ühe rebasekasuka tootmiseks tonn sööta. [6]
Karusnahakasvatuste keskkonnaohtlikkuse hindamisel on välja jäetud puuride ja teiste
tootmisvahendite energiakulu. Samuti see, et karusnahast esemeid valmistatakse
väiksemates kogustes ja käsitööna, mis muudab tootmisprotseduuri iseenesest
energiakulukamaks. Seda on näha ka karusnahksete toodete hinnas. [2]
Eesti alalt saadav karusnahk tuleb praktiliselt kogu ulatuses karuslooma-kasvatustest,
liikudes sealt edasi rahvusvahelistele oksjonitele müügiks. Loomi karusnaha eesmärgil
loodusest eriti ei püüta ja need loomad, kes metsades liigiarvukuse regulatsiooni pärast
maha lastakse, jäävad tihti niisama metsa alla – üheks põhjuseks on siin nahkade madal